Eneseanalüüs

Minu praktikabaasiks sai, nagu arvata oligi, Virtsu Kool. Koolitajakogemused hankisin Haapsalust, Pärnust ja Orissaarest, lisaks ka üks sisekoolitus omadele ja Hiiumaalt Käina koolist külla tulnud õpetajatele.

Praktika oli nagu iga minu tavaline tööpäev, ei püüdnud ma eriti rohkem ega vähem infotehnoloogiat oma töösse kaasata, kui seda juba varemgi teinud olin. Pigem, vastavalt oma praktika eesmärkidele, püüdsin tehnoloogiat vähem kasutada. Siiski sain selgeks nii mõnegi uue asja, mida ma varem katsetanud polnud.

Et koera saba kergitab ikka koer ise, ei saa jätta lisamata, et sain e-Õppe uudiskirjas ära mainitud 🙂

Millised minu tugevad või nõrgad küljed ilmnesid praktika jooksul õpetajana?

Oma sihtgrupiks, kellele võiksin olla “õpetaja,” pean ma nii õpilasi kui kolleege. Kolleegideks pean aga õpetajaid üle Eesti. Kuna praktikaperioodi jäi palju kokkusaamisi just kolleegidega, siis nendega koos sain palju uusi kogemusi, häid, väga häid ja vähem häid.

Õpilastelt palusin tagasisidet, kuidas nende õpetaja ennast õigustab. Eks siin need nõrgad ja tugevad küljed väljenduvad kõige paremini:

This slideshow requires JavaScript.

 

 

Kuidas tundsin end koolitaja rollis?

Seda rolli kandsin praktikaperioodil väga palju, kuna olin samaks ajaks osanud endale sebida kaks HITSA koolitust, lisaks Haapsalu Kolledzi “Praktiline haridustehnoloogia”, pluss Käina kooli õpetajatele kogemuskoolitust ja omadele hindamismudelite koolitus. Mulle meeldib koolitaja olla, see paneb kõvasti proovile. Hindajaks on ikkagi kolleegid, kellele oma kogemusi jagasin:

This slideshow requires JavaScript.

Mida kasulikku lisas minu teadmistele ja kogemustele lõppenud praktika?

Polnud ammu konspekte teinud, sain aru, et ei tee seda ka edaspidi, vähemalt mitte sellisel kujul. Küll aga meeldis mulle väga see vorm ja kasutasin seda tunnivaatluse põhjana oma õpetajatele.

 

Analüüsi enda haridustehnoloogilisi pädevusi ja valmisolekut töötada nutiõpetajana / haridustehnoloogina.

Olen täiesti valmis. Kahjuks enamat oma praeguses ametis ilmselt ei jõua, tunnen, et ajaressurssi uusi asju katsetada jääb liiga väheseks, kuna pean ikkagi eelkõige direktoriametit pidama. Kardan, et hakkan ajale jalgu jääma…

Kuidas täitusid minu praktikaks püstitatud eesmärgid, ootused?

1.Ainetundides (eesti keel ja kirjandus) mõistliku tasakaalu leidmine ja hoidmine infotehnoloogiliste meetodite ja muude meetodite vahel.

– Usun, et sain hakkama, kui tagasisidet vaadata, midagi peale ei surunud, õpilased said vahendeid vabalt valida.

2.Uue ringi käivitamine õpilastele, kes vajavad uusi ideid digitaalse kirjaoskuse omandamiseks.

– See oli ka huvitav väljakutse, teha midagi õppekavaväliselt. Eks vaadake ise: http://virtsudigiring.weebly.com/.

3.Õpetajaskonna eestvedamine ja innustamine infotehnoloogiliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks oma tegevustes.

– Sain teha koolitusi ja jagada kogemusi rohkem kui ainult oma koolis. Avanes võimalus külastada eksperdina ühte Pärnu HITSA koolitust, see oli eriti huvitav kogemus. Külalisi käis ja tuleb veelgi. Oma kooli õpetaja korraldas õpetajatele robootika töötoa, teine õpetaja aga Creatve Classroom töötoa. Kolm õpetajat õpib Praktilise haridustehnoloogia kursusel.

Päris hea, mis? Ma ise olen küll uhke.

 

Praktika eesmärgid, ootused ja praktikakoha tutvustus

Ei kujuta ette, et peaksin oma igapäevases õpetajatöös infotehnoloogiat senisest enam kasutama, sest tundub, et minu puhul peaks olema eesmärgiks tasakaalu hoidmine erinevate õppemeetodite vahel. Küll aga on mul lai tööpõld juhitöös õpetajate innustamisel (ja mitte ainult oma kooli õpetajate), sellega saaksin küll oma kolleegidele abiks olla.

Seega, minu eesmärgid võiksid olla:

1. Ainetundides (eesti keel ja kirjandus) mõistliku tasakaalu leidmine ja hoidmine infotehnoloogiliste meetodite ja muude meetodite vahel.
2. Uue ringi käivitamine õpilastele, kes vajavad uusi ideid digitaalse kirjaoskuse omandamiseks.
3. Õpetajaskonna eestvedamine ja innustamine infotehnoloogiliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks oma tegevustes.

Uued väljakutsed innustavad mind alati, loodan, et ka praktika annab mulle uut indu erinevaid asju katsetada. Kogu koolitus on mind n-ö toorena hoidnud, ootan sama ka uuelt väljakutselt – praktikalt.

Praktikakoha tutvustus aga asub siin: https://www.haikudeck.com/p/vNy94joZQw/virtsu-kool

Virtsu Kool – Created with Haiku Deck, presentation software that inspires

Enesehinnang

Arvan, et olen suures osas iseendaga sõlmitud lepingut edukalt täitnud, aga vaatame lähemalt:

Eesmärgid:

1. Nõustamise teoreetilised alused. Oma praktilise tegevuse võrdlemine teooriaga. – sain juurde uusi teadmisi, mis minu eelnevaid kogemusi kinnitasid.
2. Uute meetodite ja võtete omandamine edukamaks nõustamiseks. – kolleegidega rääkimine annab alati juurde uusi mõtteid ja ideid.

Strateegiad:

1. Osalen kõigis kontakttundides. – osalesin.
2. Töötan läbi materjalid, sh hoian pilgu peal õpingukaaslaste tegemistel. – tegin seda järjekindlalt
3. Esitan kõik kodutööd õigeaegselt. – tehtud
4. Osalen aktiivselt rühmatöödes. – arvan, et olin piisavalt aktiivne.
5. Nõustan õpingukaaslasi oma oskuste piires ja võtan vastu nende nõuandeid. – ka seda tuli ette.
6. Ülesannete täitmisel püüan need ühendada teiste õppeainete või igapäevase tegeliku tööga. – juhend läks kohe kasutusse.

Enesehindamine:

1. Olen saanud kinnitust oma senisele tegevusele. – seda kohe kindlasti.
2. Oskan kasutada uusi tehnikaid nõustamisalase töö parendamiseks. -see on üks nõrgemaid kohti, uusi tehnikaid eriti ei saanud.
3. Minu tööga seotud inimesed on andnud mulle positiivse tagasiside. – kõik kursusekaaslased on ülimalt vahvad!
4. Olen koostanud ühe uue juhendi ja teinud seda paremini, võrreldes varasemate töödega  – uus juhend on koostatud, kas just paremini…
5. Kõik kodutööd on tehtud nii, et ise rahule jään. – enam-vähem

Kokkuvõtlik lugu:

Ülevaade kooli koolitusvajadusest

Koolijuhina oman pilti õpetajate koolitusvajadusest pea igas valdkonnas ja püüan trendidega ka arvestada. IT-valdkond on meie kooli üks primaarsemaid valdkondi olnud juba mitmeid aastaid, sihipärane ja suunatud areng algas aastal 2012, kui osalesime Tiigrihüppe projektis IT kvaliteedijuhtimise kohta. Sealt saime suunised ja sellel rajal oleme omas võtmes juba mitu aastat püsinud.

Selle aasta alguses viisime läbi üsna mastaapse küsitluse infotehnoloogia kasutamise kohta meie koolis. Küsitluses osales kolm sihtgruppi: õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kuna küsitlus viidi läbi veebruaris, ei ole selle tulemusi veel ellu viidud, mistõttu ei pidanud ma koolijuhina hetkel vajalikuks uut küsitlust korraldada, vaid võtta aluseks just nimelt veebruarikuine küsitus.

Oleme otsustanud jätkata vastavalt IT-juhtimise headele tavadele sisekoolitustega soovijatele, uue lähenemisena alustasime individuaalset nõustamist. Seda soodustas ka Haapsalu Kolledzi pikemat sorti koolitus “Praktiline haridustehnoloogia”, kuhu meie koolist soovis õppima minna kolm (!) õpetajat. Et sellist pikemat kursust on vaja, näitab just see, et õppida soovisid õpetajad, kes töötavad koolis põhikohaga, kuid IT ei ole nende tugev külg. Individuaalseks teeb nende õppetöö sealjuures asjaolu, et õppejõuks olen mina 🙂 Ehk siis kõik selle, mis nad koolitusel kuulevad ja näevad, õpime me oma koolis veel kõik üle.

Sisekoolituste puhul jätkame samade põhimõtetega, mida viimased kaks aastat oleme järginud ehk siis 50% tehnoloogiakoolitusi, 50% teisi koolitusi. Sellel aastal on esialgu plaanis kolm IT alast koolitust:

• oktoober – Hindamise abimees ehk kujundava hindamise veebivõimalused, läbiviijaks olen mina
• november – Ümberpööratud klassiruum, läbiviijaks matemaatikaõpetaja, kes osaleb Creative Cassroom projektis
• detsember – Robootika on lahe!, läbiviijaks meie tehnoloogiaõpetaja

Lisaks soovitame alati veebiseminare ja sihtsuunitlusega koolitusi, näiteks robootika. Ja koolidirektorina saan ma oma kolleege alati sobivalt suunata, andes neile lahendamiseks ülesandeid, mis sunnivad tehnoloogiat avastama (n ringipäevikud Drives, õppeaasta eesmärgid Padletis jne).

Lühidalt, meie koolitusplaan on järgmine:

1. Individuaalne nõustamine tehnoloogia kasutamiseks õppetöös
2. Sisekoolitused mingi vahendi tutvustamiseks
3. Sihtsuunitlusega koolitused töötaja valikul
4. Veebiseminarid, veebikoolitused ja muud konverentsid
5. Isiklik eeskuju

Usun, et selle plaaniga saame üsna efektiivseid tulemusi ja julgus uusi asju katsetada kasvab.

Valitud vahendid

Juhendit juhendi koostamise kohta pole üldse kerge leida, kuigi tuhlasin läbi päris hea hulga õppematerjale, mis võiksid kvaliteetse juhendi koostamisel abiks olla. Enamasti räägitakse õpiobjekti loomisest, kuid juhend on väga väike osa sellest, seega kõike ei saa juhendi loomise puhul rakendada (näiteks õpijuhend juhendi jaoks on suhteliselt mõttetu).

Mõned nõuanded tooksin siia siiski välja, tuginedes loetule ja sellest järeldusi tehes:

1. Lühem on parem.
2. Visuaalsus (pilt, video) on efektiivsem.
3. Juhendit tuleks hoida ajakohasena.
4. Vigu ei tohi sees olla (ei keelelisi ega faktilisi,ka mitte tehnilisi).
5. Kujundus ennemini minimalistlik kui “luksuslik”.

Isiklikule kogemusele tuginedes lisan, et hetkel eelistan teha pildilisi juhendeid, näiteks mu viimane juhend EdPuzzle kohta. Sugugi ei meeldi mulle tekstivormingus  juhendid, need on lihtsalt igavad teha (austan neid, kes viitsivad). Videojuhendeid meeldis mulle teha seni, kuni mu kursusele tuli kurt õppija. Minu näide: “Andmeanalüüs Google Formis”

Lugesin järgmist kirjandust:

1. Vahenurm, K. (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

2. Villems, A., Kuzmin, M., Peets, M. jt. (2012). Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/opiobjekt

3. Villems, A., Koitla, E., Kusnets, K. jt. ( 2012). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/juhend?@=78gt#euni_handbook_11203

Minu ettepanekud  juhendisse vormimiseks:

http://www.senteacher.org/print/mathematics/ – tundub lihtne, aga elu on näidanud, et õpetajad, kes ei oska inglise keelt, lihtsalt ei julge nuppu vajutada, kui see pole ära tõlgitud, samas väga praktiline vahend õpetajatele

http://www.toolsforeducators.com/ – põhjendus täpselt sama

https://www.moovly.com/ – kuna ma sellest ise midagi ei tea, aga tundub huvitav, kahjuks puudub eestikeelne juhend

Esitlus

https://www.goconqr.com/en-US/p/3380815-Tahvelarvutid-kooli—milleks–mind_maps

Haridustehnoloogiline nõustamine. Õpileping.

Minu peamine eesmärk selle kursusel on olnud teadmine, et see, mida ma olen seni teinud, on tehtud õigesti. Sama üldeesmärki kannab minu tegevus ka selles aines. Nõustamine on minu igapäevane tegevus (ja seda mitte ainult haridustehnoloogias, kuigi seda nõu pean andma kõige rohkem ja kõige laiemale sihtgrupile, kuna koolitan õpetajaid).

Eesmärgid:

1. Nõustamise teoreetilised alused. Oma praktilise tegevuse võrdlemine teooriaga.
2. Uute meetodite ja võtete omandamine edukamaks nõustamiseks.

Strateegiad:

1. Osalen kõigis kontakttundides.
2. Töötan läbi materjalid, sh hoian pilgu peal õpingukaaslaste tegemistel.
3. Esitan kõik kodutööd õigeaegselt.
4. Osalen aktiivselt rühmatöödes.
5. Nõustan õpingukaaslasi oma oskuste piires ja võtan vastu nende nõuandeid.
6. Ülesannete täitmisel püüan need ühendada teiste õppeainete või igapäevase tegeliku tööga.

Vahendid/ressursid:

1. Minu ja minuga seotud inimeste aeg
2. Kursuse materjalid.
3. Õppejõud.
4. Kursusekaaslased, töökaaslased, koolitatavad.
5. Vajalik tehnika.

Hindamine:

1. Olen saanud kinnitust oma senisele tegevusele.
2. Oskan kasutada uusi tehnikaid nõustamisalase töö parendamiseks.
3. Minu tööga seotud inimesed on andnud mulle positiivse tagasiside.
4. Olen koostanud ühe uue juhendi ja teinud seda paremini, võrreldes varasemate töödega (http://aavika.weebly.com/)
5. Kõik kodutööd on tehtud nii, et ise rahule jään.

Esitlus

Panin tööle oma õpilased, kuna meil just esitluste tegemine käsil. 4. ja 5.klassi poisid kirjutasid essee “Kui mina oleksin õpetaja…”, mille põhjal nad Haiku Deckis väikese ülevaate kokku panid. Haikud laadisime alla ja konvertisime PowerPointiks, mida MyBrainSharkiga helindada saab. Poiste eesmärk on oma töid õpetajatele tutvustada, kolm nendest on oma esitlustega ka juba avalikult üles astunud 80 lapsevanema, õpetaja ja õpilase ees kooli parimate õpilaste vastuvõtul. Konkreetset esitlusstiili ma silmas ei pidanud, aga tundub, et meie konseptsioon sarnaneb kõige enam Godini meetodile: 1) esitlus on abivahend põhitekstile 2) slaid saadab teksti 3) slaidil on üks mõte korraga. Usun, et meil kõigil on värskendav kuulata noorte meeste mõtteid elust ja inimestest.

Meie tööst koostasin väikese ülevaate koos väikese ülesandega, kasutades ekraanisalvestusprogrammi Jing.

Alusta siit: Kuula ja vaata! Esitlus esitlusest.

Eerik – Kui mina oleksin õpetaja

Reno Remec – Kui mina oleksin õpetaja

Romet – Kui mina oleksin õpetaja

Hea õpetaja Padlet

Reigeluth´mudeli kasutamine 9.klassi kirjaliku eneseväljenduse kursuse koostamisel

https://www.widbook.com/ebook/read/reigeluth
Töö koostanud Kirsi ja Airi.

Mängu idee

https://www.smore.com/abs5j

Ideearendus: Airi, Merlin, Anneli, Margit