Seth Godin ja tema manifest

Published 5. märts 2014 by Airi Aavik

Jaa, inglise keel pole mu tugevaim külg… Aga infotehnoloogia on. Seepärast üritasin tehnika abil seda raamatut tõlkida, mis õnnestus täpselt niipalju, et lugedes korraga tõlget ja originaali, suutsin ma enda arvates asjast sotti saada.

Niisiis, Sethi esimene mõte, mis mulle meeldis: meetod pole oluline, tulemus on. Ma olen seda alati öelnud! Ja tore on teada, et ma pole ainus, kes eesmärgi saavutamiseks kasutab meetodeid, mis pole vast kõige tavapärasemad. (Sain seda tunda ka siinsamas koolis, kui eesmärgi saavutasin, aga mitte just selliste käikudega nagu õppejõud eeldas…)

Mille peale olen varemgi mõelnud, kuid käesoleva teksti valguses veelgi mõtlesin, on kooli eesmärk, mis on kool. Tean varasemast ja loen siit, et meie praegune koolikorraldus on tööstusrevolutsiooni aegne ja ei õpeta noori inimesi mitte mõtlema, vaid kuuletuma. Püüdsin mõelda tagasi veel varasematesse aegadesse, et millised hariduse andmise viisid siis olid need, mis mõtlemist soodustasid? Vaatasin üle Vana-Kreeka kooli ajaloo, tuletasin meelde, kuidas sündis Eesti kool ja mis oli enne seda, fantaseerisin kiviaja koolist…  Tegin järelduse, et hariduse andmine on siiski olnud üsna samasugune kogu aeg – vanemad õpetavad oma lapsi mingil kindlal eesmärgil, n kuidas küttida mammutit, kuidas siga tappa, kuidas joosta kiiremini jne. Mingit erilist mõtlemise harjutamist ma oma väikeses analüüsis ei täheldanud – asjad toimivad ikka nii nagu parasjagu vaja on. Nii et meil pole erilist põhjust põdemiseks, et oleme halvad. Ei ole, anname omas ajas edasi just selle, mis parasjagu tähtis on.

Miks inimesed ei loe? See pole mingi viimaste aastate avastus. Minuvanuseid inimesi on palju, kes ei loe ajalehtegi, raamatust rääkimata. Ja mitte ainult eestlastest ei räägi ma praegu.  Mina ise olin lapsepõlves raamatukoi, kuid nüüd … pole mul enam aega raamatut kätte võtta. Lihtsalt pole aega! Ja veel üks imelik lugu – kui ma seda vahel teen (olen ju ikkagi kirjanduse õpetaja), siis tunnen, et mul on igav… Ma ei saa selles küll oma haridust süüdistada.

Ma ei tea, kas sain õigesti mõttest aru, kui lugesin, et õppimine peaks olema valik, mitte kohustus (pt 16)? Vat see on väärt mõte! Tõesti, õppimine peaks olema valik, mida sa saad valida, et oma elus õnnelik olla. Mina sain valida, kui tulin nutiõpetajate kursusele, kuid minu õpilased? Nemad valida praegu eriti ei saa. Aga tõesti, võiks ju?

Seda valikut kergendaks tehnoloogia, mis aitaks kaasa erinevate huvigruppide ühendamisele.  Meil on võimalus omada infot palju rohkem kui enne, keerulisem on seda infot omavahel seostada, sellest mingi teadmus või väärtus luua. Iga õpilane on iseseisev indiviid, kes võiks suuta teiste indiviidide jagatud infot töödelda ja sellest omale väärtusi luua. Muidugi, enamus infost on lihtsalt müra. Õpetajate ülesanne on juhatada õpilasi eristama kvaliteetset infot, veenda neid, et oma teed käia pole vale. Seda ei saa õpetada õppekava järgi, vaid õpilaste järgi, kellega koos õpetaja oma teed käib. Vajame õpetamises uusi meetodeid, vanadega enam ei saa jätkata.

Siin põrkuvad traditsiooniline kool ja uus mõtteviis, kus õpilasel on niivõrd palju infot käes, et ta võib avastada – see, mida talle õpetatakse traditsioonilises koolis, on lihtsalt vale. Selle kooli üks kasvatusmeetodeid on hirm. Aga uus kool… tema kasutab ära hoopis unistusi ja kirge. See pole kerge, sest hirmuga saab suruda masse, kuid kirg on igaühel erinev ja seda ei saa hulgi juhtida.  Ka unistused on erinevad, neid hävitada on lihtne, aga kuidas neid õpilase kasuks pöörata…?

Neid unistustega õpilasi aga on vaja, et tööstus saaks areneda, sest ka seal vajatakse innovaatilisi inimesi, ei ole enam vaja massiliselt vabrikutöölisi, vaid neid, kes suudavad midagi uut luua, mingit väärtust toota, olles kirglik ja loominguline.

Edasi räägib Seth sellest, kuidas Suuri Õpetajaid saab läbi videotundide jagada kõikide õpilastega. Nii saavad parimatest loengutest osa ka need, kes muidu peaksid keskpärase õpetajaga leppima. Siinkohal julgeksin mina kahelda, sest see ei saa olla lahendus, vaid lihtsalt üks lisavõimalus. Minu arvates on vaja muuta süsteemi (n 45 minutit pikad ei peaks tunnid olema, lapsed võiksid olla eri vanuses, kuid neid ühendab kirg millegi vastu, mida siis koos uuritakse, kusjuures üks laps õpetab teist, õpetaja leiab vaid vahendeid, et nende kirge ja unistusi süvendada.)

Edasi lugedes tundus mulle, et raamatu autor räägib umbes midagi samasugust, kuid kuna tema sõnum osutus mulle lõplikuks mõistmiseks liiga keeruliseks, siis ma siinkohal raamatu tõlgendamise lõpetaksin.  Usun siiski, et üldjoontes sain aru, mida mulle taheti öelda – uus kool, uus aeg, uus mõtlemine, seda ei tasu karta, sest meie lapsed ei karda. Miks siis meiegi peaksime?

http://digiajastukursus.wordpress.com/2014/03/01/kodutoo-2/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Haridustehnoloogia magistriõpe 2017

Airi pingutused, ikka selleks,et paremaks saada.

Õppimist toetav hindamine

Õppimist toetava hindamise lehekülje pilootversioon

Haridustehnoloog kirjutab

Anneli Rummi ajaveeb

sirje2

HARIDUSTEHNOLOOGIA BLOGI

Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži kursus

Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži kursus

Olümpiamängud

6. klassi olümpiamängude kava

Arvutiõpetus III kooliastmele

Arvutiõpetus III kooliastmele

Teine päev

Olümpiamängud

vanakreeka olümpia

blogis tutvustan lähemalt ja kaugemalt olümpiamänge

Olümpiamängud 5 päev

Minge ja vaadake ka Airi Aaviku olümpiamängude blogi.Seal on kõik päevad koos.

Moonika

Haridustehnoloogia õpiblogi

merlepiik

haridustehnoloogia

Sirje ajaveeb

Haridustehnoloogia

Merlini blogi

Õpingud haridustehnoloogia valdkonnas

Aili blogi

Haapsalu Kolledz

Liiaga

Haridustehnoloogia õpingud

rebekalovesteaching

A topnotch WordPress.com site

digilii

haridustehnoloogia

Tiiu õpib

Tiiu veebileht.

heilyhaasma

Õppida? Õppida?! Õppida!

Digiajastu haridusjuht

Kursuse ajaveeb

%d bloggers like this: